ORTODONTIA JA BREKETID

Ortodondiga võib kohtuda juba siis, kui enamus piimahambaid on suhu lõikunud.  Enamasti toimub esmane ortodontiline konsultatsioon 7-9 aastaselt.

Hammaste liigutamine toimub nii hammastele kinnitatud aparaatidega (quadhelix; lingvaalkaar; breketid jne), kui ka suust äravõetavate aparaatidega (plaataparaadid, aktivaatorid).

Olenevalt inimesest võib suus esineda ebamugavustunnet kuni valuaistinguni välja.

Kuna hammastele kinnitatud aparaadid jäävad suhu ravi algusest lõpuni, tekib tavaliselt probleeme ravi alguses. Peale esimesi ravinädalaid, kui kaob ebamugav võõras tunne suus, harjutakse ka oma väljanägemisega. Kindlasti on kergem, kui suudetakse oma probleemidest üle saada kergelt naljatades. Kui patsient kardab oma väljanägemist, siis võiks valida ravi alustamiseks aeg koolivaheaja või puhkuse alguses.

Ravi kestvus sõltub patsiendi vanusest ja diagnoosi keerukusest. Lihtsamate probleemide lahendamine võtab aega 8-12 kuud. Keskmine raviaeg on 1,5- 2 aastat.

Olenevalt aparaadist ja ravi perioodist on visiidid 4-8 nädalase vahega.

Jällegi sõltub vastus ravi keerukusest ja kestvusest. Kõige täpsema vastuse saab peale ortodondi konsultatsiooni ja kui on koostatud individuaalne raviplaan.

Breketid on ainult üks aparaatide grupp, mida kasutatakse ortodontias. Kõiki hambumusanomaaliaid pole võimalik korrigeerida ainult breketeid kasutades, seda eriti kasvavate laste puhul. Laste puhul on mõttekas ravi alustada muude aparaatidega ja hiljem, kui kõik hambad on suhu lõikunud, saame viimase korrigeerimise teha breketitega. Breketitega on otstarbekam korrigeerida hammaste asendi anomaaliaid siis, kui suhu on lõikunud enamus jäävhambaid, kuna ravi saab läbi viia ühes etapis ja väiksema ajaga. 

Kui breketitega on plaanis korrigeerida suhu lõikunud lõikehammaste asendeid 7-8 aasta vanuses, siis ei saa välistada võimalust ,et hiljem (12-13a.) on vaja lisaks korrigeerida kaniinide ja premolaaride asendeid. Sellisel juhul tuleks ravi läbi viia mitmes etapis ja pärast lõikehammaste asendite korrigeerimist oleks otstarbekas breketid suust eemaldada ja vajadusel jätkata ravi siis, kui kõik hambad on suhu lõikunud.

• Metallsed breketid. Täpne koostis ja erinevate metallide protsent on tavaliselt tootjate poolt avaldamata. NB! Metallist breketid sisaldavad niklit, mis võib tekitada allergia. Valmistatakse ka niklivabu metall breketeid.
• Hamba värvi breketid e . keraamilised breketid.
• Erinevatel breketitel on erinevad eelised.  Keraamilised  breketid on esteetilisemad ja vähem märgatavad. Metallsetega võib ravi kulgeda kiiremini.
• NB! Breketeid on võimalik ka kombineerida - hamba värvi breketid silmahambast silmahambani s.o suu eesosas ja tagumistele hammastele metallist breketid.

Alustatakse esmakordse konsultatsiooniga,mille käigus küsitletakse ja vaadeldakse patsienti.

Siis järgneb diagnostika ja raviplaani koostamine.

• Võrud ja võrude panek. Võrude paigaldamiseks tuleb eelnevalt tekitada hammastele vahed. Seda saab teha vasktraadiga, separatsioonivedrudega või separatsiooni kummidega. Võrud kinnitatakse ümber hamba spetsiaalse kinnitustsemendiga. Tavaliselt asetatakse võrud ümber tagumiste hammaste.
  
  
  • Näidustused:
    
    
    • hambad, mille liigutamiseks vajame tugevat jõudu
    • hambad, millele vajame nii keele- kui ka põsepoolset kinnituselementi
    • madala krooniga hambad
    • rikutud hambapindade puhu

      Ortodontilise ravi 1. etapp.

• Breketite kleepimine hammastele.
• Kõik materjalid, millega kleebitakse breketeid, sarnanevad oma koostiselt hambatäidismaterjalidele ega kahjusta hambapinda.
• Hammaste reastamine ja joondamine. Selleks kinnitataks breketitele kaarjas traat, mis on erineva läbimõõduga.Alustades ülipeenikestest ja elastsetest ,lõpetades jämedamate ja jäigematega.
• Breketitega ravi 2. etapp - tööfaas. Selles perioodis asetatakse breketitele tavaliselt kandilise läbimõõduga ja erineva tugevusega kaari, mis on samuti erinevatest materjalidest.
• Breketitega ravi kolmas etapp - lõpetamine. Selles etapis toimub hambajuurte paralleelsuse ja labiaalsete pindade kallete õige saavutamine. Ka seda tööd tehakse metallist kaartega.
• Erinevad autorid soovitavad väga erineva pikkusega retensiooniperioode. Kui hammaste nihutamine ei ole olnud väga ulatuslik, siis soovitatakse vähemalt 6 kuud kanda suust eemaldatavat retensiooniaparaati aktiivselt või siis hammastele kinnitatud reteinerit kogu aeg. Alates 7.-8. kuust võib üle minna osalisele kandmisele s.o. öösiti.Tublimad patsiendid kannavad retensiooni aparaate aastaid.
• Milleks retensiooniperiood vajalik on? Aparaatide eemaldamise järgselt vajavad nii igeme- kui periodontaalkiud aega reorganiseerumiseks. Hambaid ümbritsevad koed avaldavad hammastele teatud survet. Keele põskede ja huulte poolt avaldatud surve on tavaliselt tasakaalus. Pärast aktiivset ravi ja hammaste nihutamist võib tekkida olukord, kus hambaid ümbritsevad jõud on tasakaalust väljas ja see võivad mõjutada ka hammaste asendeid. Pärast hammaste nihutamist vajab uus moodustunud luu aega, et tugevamaks muutuda.

Peamiseks komplikatsiooniks breketravi puhul on hambajuurte resorbtsioon. Sagedamini esineb see siiski täiskasvanud patsientidel. Suurem resorbtsiooni oht on  trauma saanud hammastel. Küllaltki sagedane komplikatsioon on ka kaaries, kuna ravi kestvus on pikk , eriti lapsed ei suuda küllaldaselt pöörata tähelepanu hammaste hügieenile. Igasugune hammastele kinnitatud aparaat nõuab patsiendilt rohkesti hoolt.