Ortodontiliste raviaparaatide valik on tänapäeval suur. Breketsüsteem on üks võimalikest variantidest. Nende abil saab teha üksikute hammaste või hambagruppide liigutamisi. Paljudel juhtudel on aga lisaks breketitele vaja kasutada veel teisi ortodontilisi aparaate (nii suhu fikseerituid kui ka suust eemaldatavaid).
Sel teemal räägib City Clinics Tartu ortodont Kristel Tammjärv.
Varasemalt levinud arvamus, et breketid on kasutusel ainult laste ortodontilises ravis ei vasta tõele. (Breketeid tuntakse rohkem kui midagi, mida vajavad lapsed,) tegelikult on levinud nende vajadus ka täiskasvanute seas. „Lastel on vaja breketeid, kui hambad lõikuvad vale koha peale, kui ei ole hambakaarel piisavalt ruumi (hambad on viltu või pöördes) või esineb hoopiski ruumiülejääk ehk hammaste vahel on vahed,“ selgitab dr. Tammjärv.
Ka täiskasvanud vajavad breketeid. Põhjuseid on selleks mitmeid. Üheks selliseks võib olla lapseeas saamata ortodontiline ravi, mida lükati edasi rahaliste võimaluste või motivatsiooni puudumise tõttu. Teine oluline põhjus on proteesimiseks paremate tingimuste loomine. Kolmas põhjus on see, kui kroonilisest parodontiidist (mikroobide põhjustatud hammaste tugikudede põletik) tekkinud komplikatsioonide tulemusel on hambad veninud nn pikaks ja muutuvad liikuvaks. Siis on mõnikord vajalik pärast parodontoloogilist ravi hambumus tasakaalustada ja liikuvad hambad lahastada traadi abil, püüdes niimoodi pikendada nende hammaste funktsioneerimist suus.“ loetleb ortodont Kristel Tammjärv põhjuseid.
Eesmärgiks parendada hambumust
Mis iganes ortodontilise aparaadi ülesanne on korrigeerida, parendada hambumus- ja hambaasendihäireid. Breketite ülesanne on hambad reastada ja joondada hambakaarel, et ravilõpptulemus oleks nii esteetiliselt kui ka funktsionaalselt hea ja stabiilne. „Enamasti kui ortodontiline ravi kulges plaanipäraselt ja patsient kannab nõuetekohaselt retensiooniaparaate, piisab ühekordsest ravist.
Lai valik erinevaid breketeid
Breketite valik on üsna lai, neid saab jagada lähtuvalt materjalist, kleepimise asukohast hambal ja nende ehituse poolest. Enim kasutatakse metallbreketeid, mis on valmistatud tavaliselt roostevaba terasest. Esteetilised, nn hamba värvi breketid valmistatakse keraamilisest materjalist, vähem komposiidist, plastikust. „Keraamilised breketid on vähem silmatorkavad ning seepärast eelistavad neid sageli täiskasvanud patsiendid. Otsust, missugust breketsüsteemi valida aitab teha ortodont lähtudes patsiendi soovist ja ravi iseloomust. Ei ole õigeid või valesid valikuid: iga arst valib vastavalt oma kogemusele ja
õpitule sellise süsteemi, mis tema käes töötab.
Paigaldus on ohutu
Breketid kleebitakse hammastele kas otse või kaudsel meetodil. Keskmine ravikestvus on 1,5-2,5 aastat. Lihtsamate juhtumite korral (mõne üksiku hamba asendi häired) võib hea tulemuse saavutada ka kiiremini, samas keerulisemad ravid (lõualuus peetunud hambad, ortodontiline ravi koos ortognaatse kirurgiaga) võtavad oluliselt kauem aega. „Ennem breketite kleepimist on soovitav külastada suuhügienisti, kes teeb põhjaliku hammaste puhastuse ning lisaks õpetab, kuidas hoolitseda hammaste eest breketravi ajal. Visiidile on soovitav kaasa võtta ka oma hambahari, et spetsialist saaks hinnata patsiendi hambapesutehnikat,“ soovitab City Clinics Tartu ortodont Kristel Tammjärv.
Suuhügieen on väga oluline
Pärast breketite kleepimist ja aktiveerimist võivad hambad muutuda tundlikuks ja hellaks, mis on põhjustatud hammaste liigutamisest. „Selline ebamugavustunne suus võib kesta paarist tunnist kuni nädalani. Valu vähendamiseks võib kasutada valuvaigisteid (nt paratsetamool, ibuprofeen),“ annab ortodont nõu lisades, et breketid ja kaare otsad võivad hõõruda suulimaskestad hellaks ja tundlikuks. Selle vastu aitab spetsiaalne breketivaha, millega kaetakse breketi või kaare torkivad osad.
Breketiravi ajal on soovitav suuhügienisti külastada 1-2 korda aastas. Breketeid kandes tuleb hoida püsivalt head suuhügieeni. Osad inimesed kardavad, et breketeid kandes on väga ebamugav süüa, seda eriti alguses. Sellel on ka oma tõepõhi all ütleb ortodont. „Breketeid kandes peab sööma ettevaatlikult, et vältida breketite lahti tulemist. Kui breketid tulevad pidevalt lahti hamba küljest, siis ravi kestvus venib seetõttu aina pikemaks,“ hoiatab City Clinics Tartu ortodont Kristel Tammjärv.
Ka kaaries on kergem tekkima, kui toimub breketravi. „Põhjuseks on see, et palju rohkem on pindasid, kuhu toiduosakesed, bakterid saavad kinnituda. Seetõttu tuleks kõrge happe- ja suhkrusisaldusega jookidest ja toitudest breketravi ajal loobuda. Sama oluline on vähendada näksimisi toidukordade vahel ning janujoogiks olgu alati vesi!“ paneb ortodont südamele. Lisaks rõhutab veel, et ortodontilise ravi õnnestumiseks on vajalik käia regulaarselt visiitidel, et aktiveerida või kontrollida breketsüsteemi osi. Sage visiitidele mitteilmumine pikendab oluliselt ravikestvust ja ravi lõpptulemus ei pruugi tulla ootuspärane.
Algupärane artikkel ilmus ajakirjas “Kodutohter”.
Kogu tekst on lühendatud ja kohandatud versioon Tuuli Keinaste ja City Clinics ortodont Kristel Tammjärv koostööna valminud loost.
