HAMBAKAARIESE PROFÜLAKTIKA

HAMBAHAIGUSTE ENNETAMISE eesmärk on ära hoida kaariese teket ja ennetada selle komplikatsioone.

Kaaries on maailmas levinumaid haigusi. Vähe on riike, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2 - 3-aastaste laste hambad.

Miks tekib hambakaaries?

Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille protsess on pöördumatu, hambakude iseenesest ei tervistu. Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Mõnede üldhaiguste puhul on tõusnud risk kaariese tekkeks: maoülehappesus, diabeet, kiiritusravi järgselt. Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus flooriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas floorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 - 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.

Milline on karioosne hammas?

Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti näeb lapsevanem ja kasvataja palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.

Mälumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult märgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb tähelepandamatult.

Kuidas ravitakse kaariest?

• Kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises, prepareerides seda käsiinstrumendi ja roteeriva puuriga.
• Defektne koht täidetakse ehk plombeeritakse tehismaterjalidega ja hambakroon ning selle pinnad taastatakse. Pärast ravi on hammas mälumisel taas täiesti kõlblik. 
• Kaariese algstaadiumis ehk emaili karioosse laigu perioodis võib emaili remineraliseerida kaltsiumi, fluori sisaldavate lahustega ja katta lakiga hambapinnad. Selliselt töödeldud hambad jäävad hambaarsti kontrolli alla.
• Selle menetluse puhul puhastab arst hambapinna, kasutab spetsiaalseid harjakesi ja poleerivaid pastasid, vajadusel laiendab ka mälumispinna vagusid.

Mida peab arvestama kaariese tekkes ja ennetamisel?

• Paikkondlikku joogivee floorisisaldust.
• Eriti oluline on optimaalne joogivee floorisisaldus raseduse ja lapse esimese eluaasta perioodil, kui arenevad piima ja jäävhammaste alged lõualuus.
• Näha ette täiendava floori manustamist (kaariese profülaktikas) või floorivaese vee sisse toomist ja vee segamist – fluoroosi haigestumise ohu vältimiseks.
• Vastsündinu perioodil tagada õige toitmise viis, võimalikult kaua rinnaga toita.
• Vältida öist sagedast toitmist, rinna otsas magamist ja magusa joogi andmist öösel: 
  - võib kujuneda “lutipudelikaariese “ taoline kahjustus juba mõni kuu pärast ülemiste piimahammaste lõikumist;
  - hüpoplaasiliste hammaste esinedes piimahammaskonnas on soovitav täiendavalt toidule lisada mineraalaineid (kaltsiumit);
  - jälgida lapse pea asendit magades ja kahjulike harjumuste teket;
  - täiendava lisatoidu andmisega soodustada närimisfunktsiooni.
• Esmased kaariese nähud avalduvad karioosse laiguna, karioosne defekt võib kujuneda välja jäävhambal ca. 18 kuu jooksul.