HAMBAHAIGUSTE ENNETAMISE eesmärk on ära hoida kaariese teket ja ennetada selle komplikatsioone.
Kaaries on maailmas levinumaid haigusi. Vähe on riike, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2 - 3-aastaste laste hambad.
Miks tekib hambakaaries?
Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille protsess on pöördumatu, hambakude iseenesest ei tervistu. Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Mõnede üldhaiguste puhul on tõusnud risk kaariese tekkeks: maoülehappesus, diabeet, kiiritusravi järgselt. Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus flooriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas floorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 - 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.
Milline on karioosne hammas?
Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti näeb lapsevanem ja kasvataja palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.
Mälumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult märgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb tähelepandamatult.
Kuidas ravitakse kaariest?
Mida peab arvestama kaariese tekkes ja ennetamisel?